Pea igas Viru Sõna numbris ilmusid tabelid tähtsate põllumajandusandmetega – mitu liitrit piima on lüpstud, mitu hektarit külvatud-koristatud-küntud. Augustis käis viljakoristus ja selles valdkonnas olid tublimad Viru ja Viru-Nigula kolhoos, kus kuu keskpaigaks oli koristanud 78 protsenti põldudest. Sovhoosides asjad nii hästi ei läinud – esikohal olid Vinni ja Arkna 60 protsendiga, aga viimane oli katsemajand ja neil olid asjad pisut teisiti kui mujal. Saagikus oli aga kõrgeim Väike-Maarja ja Triigi kolhoosis – vastavalt 53,8 ja 44,1 tsentnerit teravilja hektarilt. Need on üsna arvestatavad numbrid ka tänapäeva mõistes – põllumajanduskoja andmetel oli eelmisel suvel Eesti keskmine teraviljasaagikus hektari kohta 44,4 tsentnerit. Toonased rajooni keskmised olid muidugi tublisti madalamad kui eesrindlikes majandites, poole lõikushooaja peal anti vastavaks numbriks 33,4 tsentnerit hektarilt.