Eestil puudus esimesed 16 aastat riigipea suuresti sotsiaaldemokraatide vastuseisu tõttu, kes muu hulgas pelgasid, et temast võib kujuneda Vene tsaari taoline isevalitseja. Konstantin Päts sai 1934. aastal esimeseks riigipeaks, riigivanemaks, suuresti tänu Ameerikast alguse saanud depressioonile, mis ajendas poliitikuid ja rahvast otsima kindla käega peremeest, kes korra majja lööks, sõnas ajaloolane Ago Pajur.
Kui demokraatia juhtivaks põhimõtteks on kodanike võrdsus, siis on kõige demokraatlikum viis valida president loosi teel ehk liisku heites. Samas tuleks demokraatiat siiski mõista sügavamalt ühiskondliku arutelu kaudu. See eeldab, et presidendiks saab keegi, kes on tõestanud oma oskust valitseda sõna ning keda kuulatakse, leiab Tartu Ülikooli poliitikateooria kaasprofessor Eva Piirimäe.
Tulevasele presidendile ei peaks ehk seadma utoopilisi nõudeid, et hiljem poleks vaja pettuda. Seda enam, et ajas anname vabariigi presidentide sõnadele ja tegudele uued sümboolsed väärtused ja tähendused, kirjutab Tartu Ülikooli semiootika kaasprofessor Andreas Ventsel.