Theodor Lutsust kui novaatorlikust filmimehest (operaator, lavastaja, produtsent) on ilmunud terve rida asjatundlikke käsitlusi (1), praegusel tähtpäeval tahaksin teda pisut meenutada peamiselt kui memuaristi ja valgustada veidi ka tema suhteid vend Oskariga.(2)