Uues vaktsineerimisplaanis pole karjaimmuunsust, mis aitaks Eestis viiruse levikut peatada
Seni nii Eestis kui ülejäänud Euroopa Liidus sihiks olnud täiskasvanud elanikkonna 70-protsendiline vaktsineerimisega hõlmatus ei ole Delta tüve leviku pidurdamiseks piisav. FOTO: Kristjan Teedema
Poole kergemini leviva India ehk Delta tüvega seoses on tekkinud arutelu, kas karjaimmuunsuse tekkimiseks on vaja 70 protsenti vaktsineerituse hõlmatust või veelgi enam. Eesti teadlaste hinnangul on 70 protsenti hea ning aitab paremini kui mitte midagi, aga viiruse levikut aitaks peatada ikkagi suurem hulk antikehadega inimesi ühiskonnas.
Artikkel on kuulatav
Tellijale
Teadusnõukoja liige, rakendusviroloog Andres Merits ütles ausalt, et ei tea, milline hõlmatuse protsent peaks olema. Ta selgitas ka, et tegelikult ei saa öelda, et meil oleks vaja karjaimmuunsust, kuna kari liigub ühtselt, ent inimestel on liikumine väga erinev. «Meie seas on inimesi, kes kohtuvad päevas saja inimesega või nädalas kokku ning on neid, kes kohtuvad saja inimesega aasta peale kokku,» põhjendas ta. Seega tuleks öelda, et riigid soovivad kollektiivset immuunsust. «See muudabki modelleerimise väga raskeks,» möönis Merits.