Väikeriik peab hüppama kõrgemale, et teda märgataks ega tohi end üksi jätta â nii seletavad iseseisvuse taastanud Eesti välispoliitikat seda oluliselt mõjutanud mitmekordsed suursaadikud Jüri Luik ja Harri Tiido.
Tiido lahkus eelmise valitsuse ajal välisteenistusest ja saab isiklikku teravat vaadet vabalt näidata, riigikogu liikme kohast loobunud Luik jätkab aga saadikuna NATO-s.
Härrased, kui augustis 1991 algas Moskvas vanameelsete riigipöördekatse, mis lükkas Nõukogude Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi koduaresti ja saatis Tallinnasse Pihkva dessantväelased, kas teie oskasite hirmu tunda?
Luik: Ausalt öeldes â mitte. Välispoliitika ja välisministeeriumi vaatevinklist oli kogu iseseisvusliikumine katkematu rida kõikvõimalikke sündmusi. Alates rahvusvahelistest, nagu Saksamaade taasühendamine, lõpetades meeletu siseriikliku tormiga {Nõukogude Liidus] alates Boriss Jeltsini võimuletulekust [Venemaal], tema suurest konfliktist GorbatÅ¡oviga. Siis oli toimunud ka juba jaanuarikuine rünnak Balti riikide vastu [Leedus ja Lätis], Jeltsin oli käinud Eestisâ¦